SIELO TJUOLLDEDIBME
“Jåhtteviessom la däddo ednamij ja stuoves årrojda ij dåjma dálásj sebrudaga vieledibmáj ja rádjánisvuodáj.” – Javlládum Stuordikken Barggebelludagá jådediddjes Christer Holtermann Knudsen 1900-lågo álgon.
Bálggá vuome ja várij badjel. Bálggá gånnå mijá juolgge tjáppagit tjuovvu boahttsu guohperijt. Nåv mij lip oahppáp mánájt tjuovvot. Dåbddåt dårvov. Várjjalit hejmav. Bálggá ma hähkkat råkkåduvvi ja dahppasi. Nåv la sámij histåvrrå. Dievas bággojåhtemjis. Ulmutjá jådedi mijáv degu lulujma soames gilura dáblon. Ådå ednamij amás bálggájda. Histåvrrå tjuohtenár jage rájes mij ájn vilá joarkká. Gånågisá ja härrá mijájt sirddin birra birra. Mijá ednama galggi iehtjáda ávkkit. Rávvaga alemusájs. Haddo dajda gudi e jegada. Álggoálmmuga sielo ja ednam li garrasit bárdedum, válljit ednamav jali boahttsuv sisŋelt tsuovkki.
Dát la vuosádus bággojåhtema birra. Dån gávnada ulmutjij gudi juohki sijá giehtojs. Álge vuojnodis goaden. Tjuovo rájdov ådå ednamijda, luotta ma e vuojnnu bággojåhtemis. Histåvrrå gånnå sága manni vuossti. Tjiegadum histåvrrågirjijn. Suoŋa goahtáj ja gulldala giehtojt ådå duohtasvuodas. Jiena sijájs gudi båhtin ja iemeårrojs.
Montera danna birrusin li bággojåhtema birra Sámen. Da giehttu aj gåk bággojåhtema li däjvvam oappájt ja vieljajt ietjá álggoalmmugijs väralda birra. Mij gevva gå råhttiduvvá ednamijs aktelattjat. Bággiduvvat ierit, ietjájduvvat?
Juoge ietjat mujtojs ja giehtojs.
RÁJDDO NUORTAS
“Guohtom stuorra älojda gávnnu. Dij oadtjobihtit dav viehkev mejt dárbahihpit. Jus jåhtebihtit dálla de oadtjobihtit válljit ednamijt. Vuorddebihtit de massebihtit dav máhtelisvuodav. “-
“Åjvij boahttsu livvadi nuorttaalás. Gå akta tjuodtján, ja naggi nuortas, ålles ällo tjuodjel. Ijájt räjnnuhi vaj ällo l tjoahken. Oarjján e dárbaha räjnnuhit, dåhku ij aktak sidá.”
“Sij mierredi Girunin oasestit . Råkkådakstádan gávnnuji oasestiddje ja ij nágin diede jus biebbmo åvvå gávnnu gåsi galggi. Sij oasesti ja dievddi gájkka gierrisijt vaj bierggit jagev jáfojs, káfájs, såhkkårijs ja darvijs.”
“Ålles sámij histåvrrå l degu vuotta mij la luoddidum áksjos, lájge älla rahtasam, hähkkat nåhkå danna ja mijá girjos mij la nåv gássjel ådåsit joarkket.”
“Máná gáhtji gåsi galggi. Dádjadahtji älla gal ruoptus mannamin.”
Rájes rádjáj giddiji. Ednama gárttju. Boahttsu ja älloniehke li åvdån. Ilá ållo rávkkalvisá. Ja sij li jåhtåliddje. Jåhtåliddjijt máhttá sirddet.
Gå Vuodna sjattaj iesjrádálasj 1905 ájgásbåhtin Svierigijn binnedit boatsojsujtov muhtem guovlojs. 1919 vuollájtjálli älloguohtomkonvensjåvnåv, ådå láhka. Dajna viehkken máhtti duobbmit muhtem bájkijt ja vaddet ednamijt iehtjádijda. Nuortas jåhti moadda jåhtesáme giesse- guohtomednamijda Atlánntamerragátte suollujda. Blähkka l jurra gåjkkåm gå lenastivrra bággojådet vuostasj sámijt oarjás. Daj jagij vargga juohkka tjielde Norrbottena ja Västerbottena lenajn vuossti válldin bággojåhttijt. Sij berrahijt guodi, muhttijn mánájt. Gijtti ednamav viessomis. Ájnegattja ruoptus båhti. Sij jienajt ja vuolijt guodi. Subtsasijt ájmon vuorkkiji. Vuorrasa gasskanisa ságastin dålusj ednamijs. Låsses rájdo. Sij gåhttju ådå ednamijt gierkken ja biernnan. Rijdo ma tjuovvu e sjatta giehpebu. Iemeårro sihti diedon ednamijt ma gullu sidjij. Gájka sihti årrombájkev.
Bággojåhtem la Svieriga tjoavddemvuohke. Juo 1600-lågon, ja gitta 1950-låhkuj bággojådedin sámijt.
DULVVEBÁRRO JULEVÄNO BIELEN
”Iemeårro sjuovvijihtit” – diehtovadde giehttu gå sunnde sijáv oarjás rádji.
”Sárgge vájmmuj sjattaj, sij javllin. Sirddulattja Gárisvándos sjattaj juoga bahá”
”Sunnde sijáv oarjás rájaj, ettjin oattjo diehtet sáhka lij bággojåhtema birra.”
”Ij lim åvvå sáhka gaskasa válldut. Gállasjvuohta ham gasskavuodav álmmugij gaskan vuoset. Valla vuojnáv ulmutja li dalla válldugoahtám, vuojnnu gåjt.”- Urheima Mikála giehttu ieme Vájsá årroj birra gå bággojåhtem sjattaj.
Oarjásjådedijn varggá gájka sirddulattjá Jåhkåmåhke vuomijt ja várijt vássi.
Sunnde giejggi sajijt gåsi galggi ganugit. Moaddása báhtsi Sirggá ja Duorbuna tjieldijda.
Iemeårro fuolke gudi juo danna årru vierttiji sjuovvit gå älo ja ulmutja båhti. Ietjálágásj giella. Biktasa aj. Sirddulattja ådå namájt bájkijda vaddi.Räjnnuhi ja viessu ållu ietjáláhkáj. Ij máná ájgás boahtet. Sunnde bággi iemeårrojt sajev sirdulattjajda guodet.
Ednama gárttjogåhti. Iemeårro vuosteldi, mavas sämmi ájge jávrijt dulvvadi. Ednamav aj. Stáda ja industridja elfámov dárbahi. Jagij tjadá bággiji sijájt gudi li värroednamijt árbbim ja sirdulattjajt duobbánit. Dulvvadibme årromsajijt njiellá.
Ájttegij ednama. Ájlisa bájke. Ståhkámdievátja. Sijá paradijssa. Jåhtembálggá njieladuvvi. Jieŋa li rasje.
Åvddål dan stuor bággojåhtema lij boahttsu dávdda garrasit radjuham, håre dievvasa miesska gårojdij. Gut lij älov mastadam máhtij lasedit älov vit garra bargujn. Nåv ij deste maná gå ednama gárttju iehtjádijs. Gå bässtá dav máhttelisvuodav de háve e save. Iemeårro sihti ájmon adnet sijá iemelágásj ällosujtov, ja sihti giesset garrasup rájijt sijá ja sirddulattjaj gaskan. Rijdo sjaddin ja vijmak ådå tjieldev ássin, Jåhkågaska tjiellde.
Ballo sáltev hájestit hávijda dahká surgov gássjel vil uddni ájn.
ÁRJEPLUOVE BÁGGONJUOVOS
”Boahttsujt njuovvat – ájnna tjoavdos”
-Lenastivra vásstádus iemeårruj åvddåjbuktem vájvvásijda.
”De dal sáme li Árjepluovváj jåhtåm, sij galggi åhpadit dijáv räjnnuhit älojt.”
– Diedediddje giehttu sunde rávkalvisá 1920 birra
”Vierttip ham Vuonabieles ballat sämmiláhkáj gå stálpes. Jus boatsoj Vuodnaj villá de ij máhte stivrrit vájku sihtá, de ålles värált gåbmån”
– Spielloga Andersson Lars, 1930
“Buorre l gå boatsojäjgáda válldi åvdåsvásstádusáv konvensjåvnå njuolgádussaj valla gå boahttsu nälggu de lága njuolgadusájt e lágeda.”- Sámeálmmuga ávijsa 1930 lågo
Jagen 1920 soahppom radjujhij. Ienemusát nuora jábmin. ”Spanskan” gåhtjoduvvá ja biekka láhkáj oabllu. Árjepluoven tjervas ruvva oabllu ja gålmås nälljásis skihppáji. Báhkkabuollem ja gábbmis dieble lijken. Álmmuk unnoj ja boahttsu dávdas jábmin. Bággojåhtema álgo de sirddulattja båhti mádjáj gånnå dávdda ja jábmem lij radjuham.
Ednama älla ávttasa dan diehti gå ulmutja li válljim guodet. Bággojåhtema diehti iemeårroj máddarij máná e oattjo ruoptus riektáv ällobargguj. Sij tjieldes gáhtu.
Maŋep jagij la hiemsse. Ällo sirdulattjajda gieverdi. Iemeårroj älo älla mälggadin, idedis ja iehkedis birrusin dajt båhtji. Älo mastadi ja nággiji Vuodnaj. Nuktalus ja alla sáhkov gájka oadtju. Rijdo badjáni. Nieljen jagen máksi boahttsuäjgáda vahákmáksemav 5,5 miljåvnå udnásj árvvuj. Gájka tjavgga gujddiji valla fábmudaga e diehtten dagá. E sidá viehkedit.
Ällosábme ságájdahteduvvá rijdo birrá. Sihtá gus sirdulattjajt sjuovvit?”Na, ij galla la dat mij lij ulmme. Sij li sáme degu mij. Návti l, bággojåhtema diehti älla des guohtombájke.
Álgos stáhta vuojnno l boahttsu tjárggi, valla maŋŋel vuojnno rievdaj. De dal boahttsujt hähttuji njuovvat. 1930-lågo lenastivrra lågetuvsánijt älos bággujn njuovvá. Fámulattja garrasit diedoj dagi njuovadi. Galmma gåroda gárggán, hatte gahttji. Ietjá guovlojn Sámeednamin aj hähttuji njuovadit, valla dajn bájkijn e nåv garrasit vahágahte. Njuovadi moadda jage. Árjepluoven vijddát gulluj. Sunnde radjuham la värábut gå stálppe, nåv lij sáhka.
LULLEN SIJDÁ BUOLLI
Sjnjibtjo muorragierragijda tjasski, suovva njunjen tjuoggu. Sijá sijda buolli ja ájmon li dåssju guná. Gissto l Gålldå sámij oabme l majt vierttiji gádjot, mihtos tjoahkkim lihto tjoakkáldagájs, oabmemus li 400 jage, sijá ja gárjjel tsára gaskan. Aktse mehtera tjálos, mij dåbdås sijá riektájt ednamijda ja tjátjijda. Tjiegos sajen vuorkkiduvvá. Ber gålmmå åskeldis vuorrása guhtik fuolkes diehti gånnå l tjiegadum. Álmmuk hähkkat viertti oarjjás jåhttåt ja gissto vadnasa gákkastagán tjiegaduvvá båvddå guorráj. Soahte l juolgij åvdån vájvvásijn guodin dav. Militerra gistov gávnná. Diehtá man ájnas la ja guodá dav oajvemussaj.
Sij rájaduvvi amás bájkijda. Gallegattja Kalajokij båhti Suoma merragátten. Militerabijlaj doalvvun sijáv galmma guolledåbåtjijda merragátten. Mánájs gålggi tjalme ja snuolga njunjijs. Amás dávda hekkajt válldá. Sij viessu vuorddagin ja li jådedum ja sierranam ietjas viessomis. Viessom la idjak biejvvek gå gähttjá gåk árggabiejvve sijá jávre lahka l årrum. Vierme jávren, sjuohpan ja birsso valugin, álu láhka fuolkijnis. Åhtsåli hejmav, valla vargga juohkká gäjnno l giddiduvvam.
Gárjjel ruovddebuodusav tsieggiji gålldåsámij ednama tjadá. Tsaggasibme tårnajn gånnå snivta váksju. Doarroräjdo sivosti Suoma ja Vuona vuossti. Berrahijt sieradi guovte rijkájda. Moaddása ettjin vas goahtesajijt vuojne, da li ber muhtema gudi máhtti máhttsat goahtesajijda ma li ájmon.
Buorremielak ulmutja Englándas tjoahkki biednigijt älov bajedit. Ánársámij guohtomednamin, udnásj Suoman, danna muorramáddagijt hábbmiji timbardåbåtjijda. Danna galggi gålldåsáme árbbedábálasj láhkáj viessot, ájádalli vieksesvuohta.
Sijá kultuvrra ájteduvvá jur degu ietjá guovlon Sámen. Álggoálmmuk riektá ednamijda l agev gatjálvissan.
VUOJEDALLAMA HÅHKKINIBMÁJ
Ájn vil akta l hávddáduvvám. Luojtoj gäjno milta vádtsep, rávvis årodahtes dåbåtjij. Bednaga tsielli ja sávtsa njunjágit behku. Oames betoaŋa huodnahij vuossti vádtsep Lujárvre guovdátjij. Mánogietjen mijá sáme sijdajt duobbmiji, gájká diehki lastbijlaj doalvvoduvvi. Degu slihtura mij guoros giedaj guodeduvvap. Dårvustallap berrahijda tjárggap sijá siegen årrot gudi li juo diehki sirddiduvvám. Guolbbesadje l basske gå muhtema galggi oadet de iehtjáda vierttiji ålgus mannat. Jages jahkáj mij náv viessop ja älla ávkkális bargo.
Gatjálvisá jábmega birra tjåhkani. Lej gus iesjgåddem dán bále? Gåk tjáhtje gähppájda dievdij ep goassak oattjo diehtet. Vuojnnep mijá lagámusájs gåk tjuodnama tjalmijs jaddá. Gåk dårvvo boahtteájgáj la gáhtomin. Ietjás fuolkev ij máhte dási bajedit. Gånnå årrot? Majna barggat? Moarse tsuovkkidum tsåhke muodástuvvá. Hähttu gus ávvudahttet gárjjellátte madtjuhimev? Dåjddå hådjemiella, åhtsålip dålusj iellemav. Aktan mujttep gåk vuorrása ja máná aktan bivddin. Luossájt bivddin ja duoddarin muorjjijin. Boahttsu lidjin mijá lagámus rádna. Aktisasj dåbddomärkka l boahttsujn ja sámijn, ep lijkku gártjes viessomij oagoduvvat.
Håjesvuodajn vuojnnep, mij dárbahip friddjavuodav ja stuor viessombájkijt vaj mij galggap soabttsot.
Subttsasa mánnárájes gå válldin boahttuv mijás badján. Ejma oattjo boahttuäjgáda des årrot, gájkká galgáj aktisasj ällosujto årrot degu industriddja.
Nielljalåk räjnnára gudi vuossteldin häggaduvvin ja vihttalåk rájaduvvin barggoårudahkáj.
Låsså rievddama ålles iellemájge. Bággojåhtema, suoládime ja ulmusjgåddem. Dáhppudallamin riektá ednamijda ja tjátjijda. Dibddi ålggorijkagijt assás bursáj luosájt bivddet valla änojt giddiji mijás. Häjosvuohta, bargodisvuohta ja sijdadisvuohta. Vuorkkidum rádioaktijvalasj bátsidusa håhkkådi viessomav, råkkådaga smållånis tjátje biejssti tjátjijt luondon. Industriddja ienep el-fámov rávkki. Hejma, guohtumednama ja berrahij hávddadusá divnni gå dulvvadin tjáhtjefámov diehti. Ednama gånnå mij ietja stivrrijma mijá viessomav älla ájmon. Degu da älla goassak gávnnum.
OARJJELSÁBME GAJKODUVVÁ
“ Da vihtta oarjemus tjielde oadtju hiejtedit” – Oajvvadus rádjeguohtoma birra Rijkabiejve siebrrerádes.
“Dát bággojåhtem soajttá mannat nåv guhkás vaj mij ep goassak máhte boahttsusujton bierggit Idren” –Idre-sáme Svea Hovriektá duobmos.
“Na, ejma mij sidá luojvoj jåhtet. Stáhta bággij mijáv juohkka dåbev gajkkot Käringsjöan jåhtema maŋŋela. Ettjin åvvå oattjo danna tjuodtjot”- Diehtemahtes diedediddje Käringsjönas/Fjällsjönas.
EAJRA DUOBMO
Gå uniåvnnå Svieriga ja Vuona gaskan dáhpaduváj 1905 dejvaj gájkka tjieldijt ådå ráje milta. Norrbottenin ja Västerbottenin oadtjun muhtem boahttsu rasstit daj dålusj ednamijda, valla ber muhtem ájge. Jämtalándan ja Dálarin ittij åvvå akta guober besa rasstit.
Boahttsu guohtsi ieme bálggájt nåv gåk álu li dahkam. Vuodna javllá lágadibme l, Svierik la vuollajtjállam sjiehtadusáv. Stáhta vaddá garra tjoavddusav. Da vihtta oarjemus tjielde oadtju hiejtedit! Stuojmme boahttsusujtárij gaskan goappásj rijkan ja garra bágo bånndårijs bajet rijdov. Sáme oajvvadusájt vaddin tjoavddusij. Aktij biedjat guokta tjieldijt. Ednamav oasstet Vuovddefånd biednigijs. Tsieggit doaresgárdev!
Sáme ienni hoalájdahttin åhtsåt Tåssåsenij jåhtet. Sij åhtsi, valla sáŋardi gå gulli gadtsadávdda l danna. Hiejtin jåhtet. Moaddun valla oadtjun stráffav ja vierttiji lágastit. Sij oajbbu Härátriektán báhtsema diehti. Sij vuojtti valla duobmo gujddiduvvá Svea hovriektáj. Dáhppujin sij ja ettjin oattjo gujddit. Sidák sámeviessomijn joarkket de viertti jåhtet!
Boahttsujt vaj ednamav. Mejt dån vállji? Bággojåhtem fuolkijt tjuolldi . Máná ja mánnámáná aktan elujn jåhti. Vuorrasa báhtsin. Muhtema hedjuni ja häsodisá sjaddin, valla lidjin gåjt ájmon iemeguovlon. Duohtavuohta l garras Tåssåsenin. Gártjes ednama ja guobera dájvvalakkoj. Dávdda oabllu. Boahttsu gidán ferri gå gähttjali jårgijdit.
Viekesvuoda bággijin njuovatjit. Dan muhttun ettjin desste sávredis boatsojbargge doarrot, sijá ássjij diehti. Gålmmå jage maŋŋel duobmo målssu vieksevuoda vijmak vuojnov. Dál galggá boahttsu liehket Eajran vit. Stuor fuolke oadtju åhtsåt jåhtet vuolus, valla da gudi li åvddåla sirdeduvvám e oattjo dåhku luojtteduvvat.
VUOJEDUVVÁMA VÁRREJÁVRES
Ålles sijdda galggá gájkoduvvat! Dåbe li bäjsstanam ja dárbahi ådåstuhteduvvat. Ij leni ådåstuhttet. Ietjá sijdajn de látte oadtju lånav ådåsit tsieggit . Dat ij guoska sámijda dáppet. Várrejávre l ilá doaresbielen ja ber hässtagejnudahka dåhku manná.
Sávvam li rahtev valla kommuvnna ij dasi guorrasa. Álkkebut ja álbbebut ienni jådedit 70 ulmutjijt.
Jagen 1953 loabedi vieksesvuohta ådå sijdav snivva unna dåbåtjij ja stuor viessosajijt.
Dál hähkkat báŋka lånajt fálli. Gåsi tsieggit dav ådå sijdav e riekta diede. Sáme ietja gávnnasi Brändåsenij. Danna guohtumednama dålutjis ja ávtas bájkke. Bånndura birrusin vuosstálasstin. Siesstedum tjállusij gávnnu ballo goappásj bieles. Soajtti sáme mijá bargojt válldi. Jus nuora hiejtti boahttsuj? Soajtti sámeniejda válludji bånndurij?
Brändåsenij vijmak tsieggiduvváj. Årrudagá ettjin goassak sjatta oallevuohtan. Rassjes dåbijt ienni oadtjun. Fielloguolbes suojges galmma bieggá båssu vaj ulmutja skihppájin. Tjáhtje skielon jiegŋu ja perunijt duolje sisi gurppiji ja de såffåj vaj e bäjsstana. 1955 suohkan diedet dåbe li gärggusa…vargga. Tjáhtje fájllu, gålgijdus, snivva jievvaga, elfábmo ja bájnno siejnijda. Sij bággijin sämmibále gajkkot sijá dålusj dåbijt. Várrejávren ij aktak galggá årrot.
GÁDO VAJ SJATTA SUOKKNASÁBME
“Gåhttjodumålmmá Dálarnin! Gájkka sáme galggi tjåhkanit ja Sámeednamij rájaduvvat!” Lenaoajvemus Danckwardt, 1729.
“Mijá ájttega maddara li riegáduvvam jábmembiejvijda ja viessum danna, mij árvvalijma oadtjot sämmi gånågisá nådudagáv ja friddjavuodav masi ávvusip ” Dálasáme vájnodi Gånågis Fredrik I tjállusin 1730”
Dánna jávrregátten lip riegádam ja dánna sihtap jábmet” Linné iejvvi sámijt Jättenvákken 1732.”
Mij lip beru gietja ålmmá gájkka åvtåt berrahijs. Bånndura sihti mij galggap viessot boahttsujs ja ij årrot noade vaj ánodit sijás. Dálasáme vájnodi Gånågis Fredrik I tjállusin 1730.
Gånågis Fredrik I la suhton. E návde gávnnu! Guhti li suv fáron gájgodi sáme li gájkka vuohtjám . Sáme galggi ierit! Gånågis sihtá ájn ienep sáddjimednamav ássat, vaj ienep värov oadtju. Ällosujtto l åvdån. Sáme vuojeduvvi várijda lágaj baktu. Bånndura sijá máttojt dárbahi. Sij li tjiehpes bivddára, nisski ja njuovvi, mejt bånndura e dagá. Sáme máhtti aj dálkudit ja räjdojt dahkat degu gárrasijt ja mársojt. Sij aktan vuossteldi lágajda ja vijmak gånågis bånndurijt gulldal. Virggenamma “suokknasábme“ sjaddá.
Akta ájnna sáme fuolkke suovvi sijddáj báhtset bargatjit. Viertti sjaddat stuodaårro, mannat girkkon ja ij mano nan årrot. Ij boahttsuj jåhtet. Gåsi da ietjá sáme vuolggi e riek diede. Gáhtu girkkogirjijs. Dålusj tjállusijs máhttá låhkåt gåk sáme soaggoduvvin jali hálldogiddagisaj sjaddin.
Maŋemusán girkkon suokknasáme tjåhkkåhi. Sij manni sisi tjiega baktu. Sij årru dåbåtjin ålggolin sijda. Sijá dievnno mávseduvvi muhttijn biednigijs, muhttin biebmujn. Bargo máhttá mannat árbben äjgájdis mánájda, jus sijdda dasi dåhkkidi. Dat gut nievret sujtti bággiduvvá vuolgget. Suokknasáme e goassak riek sjatta oassen sebrudahkáj. Soajttá e sidá. Sij válldujin nuppe nuppij jali ietjá sámij ma vássin. Sij sámegielav massin ja sámegárvoj hiejttin. Räjddo mij buorgoduvvam la guolbe vuolláj vuorkkiduvvá, tjiehkaduvvam goabdes gávnnu 50 jage maŋŋela sijá avta guodedum dåbåtjin.
Sijá giehtabarggo gárrasijs ja márssojs målsåduvvá oasto buvtadagájs. Virgge gádoduvvá. Ij la des suokknasámes dárbbo.
MIJÁ UDNÁSJ RIJDO
“Mij lip álu buorisboahtemav bájkkeårrujs oadtjum. Mij aktan lip mánnán bajássjaddam. Gieses gässäj dat buorisboahtem ij la deste ájmon . Vuodna fábmudahka vuojnni mijáv vierruhahttjan ja sijás ejma buorisboahtemav oattjo, valla sijdaårruhijs oattjojma buorisboahtemav.”- Per-Anders Nutti, åvddåålmáj Saarivuome tjieldes diggegatjálvisán láhkariektán sjnjilltjamáno 2020.
Tjiddidallam duodalvisá, usjudalli goappátja gå buohtalahkkoj tjåhkkåhibá. Galli äbá la guollám sämmi ássjijt stáhta ájrasijs. Riektálanjá li oahppása jahkelågoj tjadá. Juo gå lidjin nuora ságastin sämmi ássjij birra. Dalloj miededij Vuona alemus duobmoståvllå tjielden la riektá guohtumednamijda gånnå da li guododam tjuohte jagijt sinna. Valla ráfevuohta ittjij biso guhkev, bere niellja jage maŋŋela giddij Vuodna rájev vit. Ájn uddniga rijka e máhte ájgasboahtet goassa ja gånnå älo galggi guohtot. Saarivuobme joarkká oajbbot. E goassak vuollána.
Virrodálkke ij la sjerrat, biegga sjudijt ja rássjot nieraj vuossti. Gåk galggap ruvva oadjot älov tjoahkkáj. Dálkke ij berusta makkár biejvve l. Stuorra sáhko vuorddá dajda gut e vuorbastuvá elujn jåhtet njuolgga duobddágijda, dav mij juo diehtep. Dálmma l duobddágijt massám Vuona ja Svieriga bielen. Jages jahkáj rahtji vuossebiekkan, Svierik joarkka vaddet ednamijt Vuodnaj ja ij rádádálá tjieldijn.
Jagen 2019 duobbmiduvvá Stáhta gå älla láhka milta barggam.
Doajvvu ihtá.
Likssjuo digge l ájmodagi. Mierre merustaládum ållula. Tjalmostibme l guovddelin. Dåbdå e danna gullu. Galmma dåbdo gitta tjavelgin. Gåk máhtij náv sjaddat? Sáme nuppe sámij vuossti.Ij la mijá rijddo, dav gájkka diehti. Vapstenrijddo l tjervas ja gávkas ja dievva rijdojs. 2017 stiebbnij muhtem vapsteniemeårro sáme sirddulattajt gudi oadtjun boatsjojriektáv danna. Digge duobbmi jagen 2020 vaj goapptjijn li sämmi stuor riektá boatsojäladussaj, bivdduj ja guollemij. Riek imáj, digge galggá duobbmit gänna l riektá jali boasstot. Sij duobbmiduvvi juohket ássjev, valla digge l boasstot duobbmim ja ij la njuolgga dagádum. Ruoptus vuostásj lávkkáj.
OAPPÁ JA VIELJA
“Jus bere gávnnu binná doajvvo valldet álmmugijt dat häjosvuodas gånnå vieso dal de ij gávnnu ráje mejt máhttá vaddet nåv lassjes bájassjaddamij mánájda gå máhttelis.” (”You cannot do enough to equip the children with as many healthy and good rules of conduct as possible if you have just a small hope of getting the population out of the downright filth in which it now lives.”) – Dr. Kai Ludvigsen, danska Röda Korset. (Quote from Dr. Kai Ludvigsen who was sent to Greenland by the Danish Red Cross)
“Mån lav årrum vuorbedibme ålles viessomav. Mij máná lip tjierrum aktan.”- Helene Thiesen
“Muv ieddne guggŋidij ja munji tjielggij,` Dån galggá Dánmárkkaj mannat. ´Mån javlliv Danmarki suugami?´´Dat la akta rijkka mälggadin, ieddne javlaj . ´Dat la tjábbe degu paradijsan”.-Helene Thiesen
Lågenangávtse máno maŋŋela lav gietjajagák gå boadáv ruoptus Kalaallit Nunaataj .
Iedne fármmáj Viegav ja giehttogoadáv gájkka mejt lav vásedam. Ieddne ij vássteda. Sån ij dádjada mejt javlav. Mån iv deste máhte Kalaallit Nunaat gielav.
Dat unna nejtsusj ij oattjo boahtet ruoptus häjmmaj. Ienni sån biejaduvvá mánnáviessuj gånnå viertti ságastit dánskagielav. Äjgáda oadtju bere guossidit fert goalmát máno ájllegin. Danna sån årru gáktsa jage. Sån ij goassak iednijn såbada gå sån suv rájaj Köpenhamnnaj, vájku sån diehtá ij gávnnum ietjá láhkáj dahkat. Suoladibme guoklåkguokta mánájs jagen 1951 gåhtjoduvvá “dánska gähttjaladdam” Goappátjagá Ruoppsis Ruossa ja dánska stáhtaminister li uddni ánndagis ádnum dan tjervas bahámielak vuogijn máná láttájduvvin.
Tuvsanlåhkå sämmilágásj subttsasa li gevvam Australien nåv maŋŋet degu 1970 lågon. Fábmudaga tjuottjodiddje viedtjá ietjás miela milta mánájt ja biedjá dajt barggoviessojda jali láttij lusi.
Nissun gut sihtá adopterit subtsas sån manáj åvdåstiddje lusi ja sån oattjoj Mrs J:s nuoramus báhtjáv. “Sujna li ham juo gålmmå. Jus Mrs J vuosstelt de ájttep gájkka suv mánájt válldet”
Mánáj subttsasa sijá ådå viessomis sjaddá miesska hårre garra bargojs, häjmmavájnos, nuppastallamis, tsábbmemis, illastimes. Niejda vierttiji guodet sijá njuorakmánájt. Ij aktak diede galla máná li suoladuvvám sijá æjgadijs, valla gullu 25 000- 100 000 báktjidum sielojs.
Illastime li dáhpaduvvam moatte suorgganis sajen ájgij tjadá.
Váŋna viera nåhki rassesjalggadisán. Låsses lávke, rubmaha ma li guodedumi, gadnjala gålggi saddoráhtijda amás ednamijda. The Trail of Tears, Gadnjalij rahte, duolmuduvvi gå vielggis ålmaj válldi badjel álggoálmmugij ednamijt dårujn ja politijkajn 1800 lågon. Binnemus 60 000 ulmutja Nuorttaamerikin li naggiduvvi årrot manon. Tuvsánlågo jábmi nielges, skihpudagájs ja vájbamis manon.
FN:a Álggoalmmuga deklarasjåvnå milta, ulmutja e máhte bággojåhtet miela vuossti. Riektá ednamijda rijkajgasskasasj láhka mierreduvva. Vájku nåv la de álggoalmmuga ájn uddniga bággojåhtiduvvi
Översatt av:
Anna-Kajsa Aira, Karin Tuolja