Sielu bieđganeapmi- själens splittrande
“Nomádaeallin lea noađđin riikii ja dáluolbmuide iige soaba ovttas siviliserejuvvon servvodaga beroštumiiguin ja ortnegiin” – Dadjon Stuorradikkis Bargiidbellodaga ságadoallis Christer Holtermanna Knudsenis 1900-logu álggus.
Bálgát mehciid čađa ja duoddariid rastá. Bálgát gos min juolggit litnásit dulbmet bohccuid gaccaid bálddas. Maid mii oahpahit mánáideamet guorrat. Gos dovdet dorvvu. Ruovttu hálddašit. Bálgát mat fáhkka botkehuvvot roggamiin ja giddejuvvojit. Dakkár lea Sámi historjjá. Nu ollu bággojohtimat. Olbmot sirdet min dego bihtát spealas. Ođđa eatnamiidda amas bálgáiguin. Lea historjjá mii álgá čuohtenár jagi áigi ja geardduhuvvo gearddis geardái. Gonagasat ja hearrát sirdet min duohko diehke. Min eatnamat galget geavahuvvot iežáin. Sáttasánit mat bohtet hearráin, bajil. Sii geat eai jeagat ráŋggáštuvvojit. Eamiálbmogiid sielut ja duovdagat leat nannosit bárgiduvvon oktii, cugge váibmui go šaddat válljet eatnama ja bohcco gaskal.
Dát lea čájáhus bággojohtimiid birra. Don gávnnadat olbmuiguin geat juogadit sin muitalusaid. Álgge oaidnomeahttun goađi bálddas. Čuovu ráiddu ođđa duovdagiidda, luottat otne illá leat oaidnimis bággojohtán olbmuin. Historjjá man birra lea váttis sárdnut. Eai oidno historjjágirjjiin. Čohkke lávvui ja guldal muitalusaid ođđa duohtavuođa birra. Jienat sis geat bohte ja dain geat juo orru eatnamiin.
Čájáhus du birra lea muhtin bággojohtimiid birra Sámis. Dat sisdoallá maid got bággojohtimat leat váikkuhan min oappáide ja vieljaide iežá eamiálbmogiin miehtá máilmmi.
Got váikkuha minsiidda go rohttejit eret min duovdageamet? Gearddis geardái. Bággejuvvot eret, šaddat soames iežá?
Muital fal du iežat muitalusa.
RÁIDU NUORTAN
”Dohko čáhket duhásaš ealut. Dii oažžubehtet nu olu veahki go dárbbašehpet. Jus johttábehtet dál de beassabehtet válljet eatnamiid. Jus vuordibehtet de massibehtet dan vejolašvuođa.” – Sundi leai dadjan, muitaluvvon sirdolaččas.
”Bohccot livvot oaivvit davás guvlui. Go okta čuoččasta ja dolle nuorttas, vuolgá olles eallu. Ihkku vulget vuorrasit bohccuid maŋŋái mat leat doadján. Oarjeravdda illá dárbbašit reainnidit. Dohko ii háliit giige.
”Sii mearridit gávppašit Gironis. Ruvkegávpogis leat gávpeolbmát ja ii giige dieđe jus leat biepmut doppe gosa sii galget. Sii leŋgejit guoros gerresiid ja gávppašit olles jahkái – jáfuid, gáfiid, sohkkariid, darvvi.”
”Olles sámi historjjá lea dego vuotta man soamis lea jakkaldan ákšuin, láiggit eai leat luotkanan ge, fáhkka leat gaskat ja min girjjiid lea nu váttis fas joatkit.”
”Mánát jerret gosa sii galget. Sii nai leat ipmirdišgoahtán ahte eai leat ruoktot jođus.”
Rájit giddejuvvojit dađistaga. Eatnamat gáržot. Bohccot ja boazovázzit leat ovddas. Váldet ila ollu saji. Ja johtti olbmot sii leat. Nomádaolbmuid sáhttá sirdit jus háliida.
Go Norga šattai iešráđálaš 1905 de soabadit Ruoŧain ahte galge gáržžidit boazodoalu muhtin guovlluin. 1919 vuolláičálle boazoguohtunkonvenšuvnna, ođđa lága. Dáinna vehkiin sáhtte gurret muhtin báikkiid ja addit eatnama iežáide. Nuortan ollu boazovázzi veagat johte geasseeatnamiidda Atlántarittu sulluide. Bleahkka illá lea goikan go leanastivra bákkuin sirdá vuosttažiid oarjjás. Dán jagi meastá visot čearut Norrbottenis ja Västerbottenis válde vuostá sirdolaččaid.
Sii guđđet sogaideaset, muhtimiin mánáideaset. Giite eatnamiid eallima ovddas. Eai gallis boađe ruovttoluotta. Sii guđđet šuoŋaid, luđiid. Muhto muitalusaid válde mielde. Vuorrasat ságastit gaskaneaset sin boares riikka birra. Lossa ráidduid birra. Sin ođđa ruovttu gohččodit getkkiid ja biertnaid riika. Riiddut mat čuvvot eai álkidahttán. Sámit geat orrut eatnamiin dieđusge háliidit doalahit daid. Visot háliidedje ruovttu.
Bággojohtimat lea ruoŧŧelaš vuohki čoavdit čuolmmaid. Juo 1600-logus, ja gitta 1950-lohkui sirde sámi veagaid bákkuin
EATNOBÁRRU JULEVÄDNOS
”Jåhkåmåhkesámit, sirdet!” – Informánta muitala go sundi sáddii sin oarjjás.
”Sii lohke ahte váibmui bážii bahča dovdu. Sirdimat Gárasavvonii šattai juoga bahá.
“Sunddit bidjet sin oarjjás, muhto ii namuhuvvon bággojohtimin.”
“Leai ovdamearkka dihte máŧoheapme ahte galge náitalit nuppi nuppiin. Náitaleapmi lea gaskavuođaid mearka olbmuid gaskal. Muhto olbmot leat álgán náitalit dál, dan oaidná. – Mikael Urheim muitalii Vájsasámiid birra go ledje bággojohtimat.
Johtimis oarjjás meastui visot sirdolaččat johte Jåhkåmåhke mehciid ja váriid meaddel. Lappväsendet cuiggoda daid báikkiide gosa galge bisánit. Máŋgasat šadde Sirgá ja Duorbuna čearuide.
Julevsámi veagat geat juo orro doppe hirpmástuvve go ealut ja olbmot bohte. Lea iežá giella. Biktasat maid. Sirdolaččat adde iežá namaid báikkiide. Ja suitededje vel bohccuid iežá ládje. Ii leat vejolaš ovttastahttit. Sundi bágge sin addit saji sirdolaččaide.
Eatnamat gáržot. Sii vuosttildit, muhto ii leat šat áigi. Go seammás buđđo eanuid. Galge dulvadit eatnamiid. Gávpogat ja industriijat dárbbahit el-rávnnji. Máŋggaid jagiid sii geat leat árben eatnamiid ja sii geat leat bákkuin sirdon šadden johtit. Čáhci njiellá sin orohagaid. Máddariid eatnamiid. Bassi báikkiid. Dieváid gos leat stoahkan. Sin paradiijsa. Bohccuid johtolagat dološ jávregáttiid mielde duššet. Ođđaáigásaš jieŋat leat rašit.
Ovdal dán Stuorra sirdima boazonjoammudávdda leai stajidan sakka, duhát-viissat goruda miske leadjin. Ovdal sáhtii son guhte leai massán iežas bohccuid viššalis bargguin lasihit ealu fas. Dat ii leat vejolaš šat go eatnamat divve iežáiguin. Dan vejolašvuođa massin gártá árbejuvvon hávvin. Sii háliidit doalahit boazodoaluset ja doallat garrasit rájiid sin ja sirdolaččaid gaskkas. Riiddut dagahit viimmat ahte ásahit čearu Jåhkågaska tjiellde.
Moraš deaddá váimmu ain ja danin lea vel otne váttis čilget.
BÁGGONJUOVVAMAT ÁRJAPLUOVES
“Njuovvat bohccuid – áidna čoavddus.”
-Leansastivrra vástádus Árjapluovvesámiid celkojuvvon vuorjašumiide.
“Dál leat Árjapluovvái johtán sámit, geat galget oahpadit dinsiidda dikšut bohccuid rivttes ládje”
– Informánta muitala sundi dieđáhusa birra 1920
“Norggas ferte dál ballat seammá ollu go návddis. Jus ovdamearkka dihte okta áidna boazogazza eaksu Norgga beallái, man dávjá vel buoremus dáhtuin ii sáhte eastit, de suhtada olles máilmmi.”
– Lars Andersson Spellok, 1930
“Lea gal buorre, ahte bohccuid eaiggádat duođain váldet vuhtii konvenšuvnna njuolggadusaid, muhto bohccot, go lea vátni, eai ollenge váldde vuhtii traktáhtaid ja láhkamearrádusaid.”
– Samefolketa áviisa 1930 logus.
Jahki 1920, pandemiija stajida. Eanemusat geat jápmet ledje nuorra rávesolbmot. Gohččojuvvui “Spánska dávda” ja leavai biekka mielde. Árjapluoves leavvá issoras leavttuin ja golmmas njealljásis skihpe. Feber, gánasdávda ja sevdnjes dielkkut liikkis. Álbmotlohku njeaidá sakka seammás go bohccot jápmet rohttudávddas. Go bággojohtin čađahuvvo de sirdolaččat bohtet eatnamiidda mat leat gillán dávddain ja jápmimiin. Eatnamat eai leat ávdimat danin go olbmot leat guođđán daid. Bággojohtimiid dihte máŋgasat dain boares sogaid mánáin eai ožžon saji fas álgit boazodollui. Sii dávjá jávket čearuin.
Čuovvovaš jagiid čilgehuvvojit moivin. Sirdolaččaid ealut guhtot veaiddalasas. Árjapluovesámiid lojes bohccot eai leat goassige guhkkin, daid galgá bohčit iđđedis ja eahkes. Muhto ealut mastadit ja rasttildit ráji Norgii. Visot ráŋggáštuvvojit issoras alla sáhkuiguin. Riiddut buollájit. Njealji jagis mákset boazoeaiggádat 5,5 miljovnna ruvnnuin sáhkkon otná árvvu jelgii. Visot váidalit jitnosit muhto eiseválddit leat jávohaga. Sii eai hálit veahkehit.
Boazobargi jearahallo riidduid birra. Háliida go son oažžut eret sirdolaččaid? Ii leat goassige áigumuš. (..) Sii leat sámit nugo mii. Muhto ášši lea dat, ahte sirdimiid dihte guohtuneatnamat leat guorbagoahtime.
Stáhta oaivvilda ahte gávdno sadji bohccuide, muhto de fas rievdada oaivildosa. Dál ferte njuovvat bohccuid! 1930-logus leanastivra bákkuin njuovvá logi-duháhiid bohcco. Eiseválddit čuldet meari ja máhtu haga. Gurgadasaid mielde čoskot gorudat, biergohattit gahččet. Máŋga iežá sajiin Sámis bággejuvvojit maid bákkus njuovvat, muhto ii seammá garrasit. Njuovvamat dáhpáhuvvet máŋggaid jagiid. Sáhka veahkaválddálašvuođa birra Árjapluoves leavvá viidát. Dadjo ahte sundi lea stajidan ealus vearrát go návdi.
ČOHKKEHUVVON OVTTAS TRAGEDIIJÁI
Olles sivilisašuvnna čálgui ja ovdáneapmái ođđaáigásaš eallimii muhtin unnitlogut fertejit gillát. – Čoahkkáigeassu stáhta policys ovdáneami ektui. Anna Afanasyeva, 2013, s.33.
”Sii bohte tráktoriin ja fievrridedje min dego sávzzaid, bukte min diehke ja bidje min dan boares guovddážii. Ledje logi veaga ja sis ii lean gosage bidjat min. Ja de visot manne ohcat orohagaid, visot geat máhtte.” – Sitáhta Anna Afanasyeva, 2013, s.42.
” Manne vuolggalivččii dohko fas? Visot lea dulvaduvvon, viesut leat jávkan, ii leat mihkkege áimmus (…) Lea ilgat oaidnit, álggus leai balddonas, mieska muorat, mieska fiellut, diŋggat govdet juohke sajis, duos dás oaidná láse, dahje uvssa, govdame. Lea duođas surgat.” sitáhta Anna Afanasyeva, 2013, s.43.
Vel okta hávdáduvvon. Mii hiljit vázzit luotta mielde gos smávva ránes visožat leat gahččame čoahkkái. Beatnagat cillet ja sávzzat meahkut diehtoáŋgirit. Mii lihkkat dan gollan huksehusa vuostá betoŋggas, Lujávrri guovddáža guvlui. Dušše mánus gurrejuvvojit min sámi gilit, dolvot visot diehke guorbmebiillaiguin. Dego šibihat luite min olggos ja guđđe min rabas almmi vuollái. Mii luohtihit ahte sogat geat ovdal leat sirdojuvvon diehke dahket saji vaikko lea baski. Láhtti ii leat nuogis stuorat, go muhtimat dárbbahit nohkkat de iežát mannet olggos. Máŋggaid jagiid mii eallit nu, mis ii leat mihkkege jierbmái dahkat.
Jearaldagat jápmán olbmo birra lassánit. Leai go iešsorbmen dán hávi maid? Got čáhci geahppáide dievai mii eat goassige beasa diehtit. Mii oaidnit go mokta jávká čalmmis min lagamusain. Got doaivu boahtteáigái jávká. Dás ii sáhte veaga láitit. Gos galgá orrut? Mainna galgá bargat? Moarsi cuovkanan váibmu muosehuhttá. Ferte go son movttiidahttit ruošša olbmá irggástallama dál. Moráš go váillaha boares eallima doidá min badjel. Ovttas mii muitit got boarrásat ja mánát bivde ovttas. Guolástedje luosa ja čogge varas murjiid meahcis. Bohccot ledje min lagas olbmát. Bohccuin ja sámiin lea sullasaš luondu, mii eat liiko bággejuvvot njealječiegat eallimii. Mii dárbbahit stuorra eallinsaji ja stuorra friddjavuođa veadjit bures, mii čuoččuhit morrašiin. Muitalusaidmaid mii gulaimet mánnán go bohcco rivvejedje mis gullogohtet fas. Eat mii šat beassan oamastit iežamet bohccuid, visot galggai jođihuvvot kollektiivvalaččat dego industriija. Njealjelogi boazovázzi geat duste vuosttildit goddojuvvojedje ja vihttalogi sáddejuvvojedje bargoleirii.
Olles eallinahki loses rievdadusaiguin. Sirdimat, suoládeamit ja goddimat. Riekti eatnamiidda ja čáziide jávká dađistaga. Olgoriikka turisttat assás burssaiguin besset bivdit váikko man ollu luosaid muhto eanut giddejuvvojit minsiidda. Geafivuohta, bargguhisvuohta ja ruovttuhisvuohta. Deponeret radioaktiivvalaš bázahusaid nuoskkida eallima, ruvkkiid billisteapmi luoitá nuoskkes čázi lundui. Industriijat gáibidit eanet el-rávnnji. Ruovttut, guohtuneatnamat ja sogaid hávddit dulvaduvvojit go čáhcefápmu huksehuvvo. Eatnamiin gos mii iežat hálddašeimmet eallima ii šat gávdno gárttáin. Lea dego eai goassige leat gávdnon.
GILIT BUOLLIME
Dolla šloavggeha muorragierragiid vuostá, suovva boaldá njunis. Sin gilli buollá gudnin. Nuortalaččaid hálddus lea muorralođá man fertejit gádjut, erenoamáš čoakkálmas soahpamušaiguin, boarráseamos 400 jagi boaris, sin ja ruošša tsára gaskal. Ovcci mehtera teaksta rullas, mii duođasta sin vuoigatvuođaid eatnamiidda ja čáziide. Vurkejuvvo čiegus báikkis. Dušše golbma dovddastuvvon luohttámušain, visot sierra sogain, dihtet gos. Álbmot ferte fáhkka johttát oarjjás ja lođá čihkkojuvvo fanasnjunnegeahčái áitti báldii. Muhto sođiin boađi-boađi šaddet báhtareamis guođđit dan. Soalddáhat gávdná loađa. Son diehtá man dehálaš dat lea ja guođđá dan su ovdaolbmái.
Sii sirdojuvvojit amas báikkiide. Muhtimat bohte Kalajokii suoma mearragáddái. Militearaguorbmebiillain sirde sin galbma guollevisožiidda mearragáttis. Golgi čalmmit daid unna, snuolga njuniin. Amas dávddat godde lagas ja ráhkis olbmuid. Dás elle dan botta go vurde, evakuerejuvvon ja botkehuvvon sin ovddibut eallimis. Lea dego idja ja beaivi sin árgabeaivvis sin iežas jávrri birra. Fierpmit jávrris, suohpan gieđas, bissu sealggis, ja álo lahka veaga lusa. Sii váillahit ruovttu, muhto meastá visot geainnut ruovttoluotta leat gitta.
Sovjet hukse ruovdeáiddi nuortalaččaid eatnamiid čađa. Áidi duortnaiguin, mat fáktejuvvojit soalddáhiin. Vearjjuid njuolga Suoma ja Norgga vuostá. Sogaid sirrejedje ja juhke sierra riikkaid gaskal. Máŋgasat eai goassege šat oainne sin ruovttoguovlluid, dušše muhtimat sáhtte loahpas máhccat daidda moadde visožiidda mat ledje áimmus.
Buorredáhtolaš olbmot Englánddas čogget ruđaid ođđa ealuide. Anársámiid boazoguohtuneatnamiin, otná Suomas, dimbarat hábmejuvvojit unna dimbbarvisožiidda. Dás nuortalaččat galge sáhttit eallit sin árbevirolaš eallima, eiseválddit jurddašit.
Juste nugo loahppá Sámis sin kultuvra uhkiduvvo otne. Eamiálbmogiid riekti eatnamiidda lea jearuhuvvon.
EAJRA DUOPMU
“Heaittit daid vihtta oarjeleamos čearuid!”
– Evttohus Riikabeaivvi lávdegottis rádjeguohtuma birra.
“Dát bággojohtin soaitá dagahahttit ahte mii eat goassige šat beasa bargat boazodoaluin Eajras.”
– Eajrasámit lohke maŋŋil Svea Hoavvarievtti duomu.
Go ovttastat Ruoŧa ja Norgga gaskkas heaittihuvvui 1905 dat váikkuhii visot čearuid ođđa ráji mielde. Norrbottenis ja Västerbottenis vissis mearri bohcco besset rasttildit ráji boares eatnamiidda, muhtin dušše muhtin mearriduvvon áiggiid. Jämtlánddas ja Dalaris ii gazza ge oaččo rasttildit.
Bohccot čuvvot sin láidumiid, nugo álo leat dahkan. Norga lohká ahte lea lágaheapme, Ruoŧŧa han lea vuolláičállán soahpamuša. Stáhta buktá roattus čovdosa: Heaittihit daid vihtta oarjeleamos čearuid! Riiddut sámiid gaskkas daid sierra riikkain ja garra sánit boanddain vearránahttá riiddu. Sámit evttohit čovdosiid. Bija oktii guokte čearu! Oastte eatnama Meahccefoandda ruđaid ovddas! Cegge áiddi!
Muhto dan sajis sártnuhuvvojit sámit ohcat lobi johtit nuorttas Tåssåsenii. Sii ohcet, muhto gáhtet go ožžot diehtit ahte bohccuin doppe leai gazzadávda. Gaskkalduhtte johtima. Sii jorggihit ruoktut muhto ráŋggáštuvvojit ja áššáskuhttot. Sii jođihit ášši hearádsrievttis beassat bisánit. Sii vuitet muhto duopmu váidaluvvo Svea hoavvariektái. Sii dáhppojit ja eai oaččo váidalit. Háliidat go joatkit eallimat bohccuiguin de fertet johtit!
Boazu vai eanan. Goappá válljet? Bággojohtimat biđge veagaid. Mánát ja ádjubat/ áhkkubat johtet ovttas ealuin. Vuorrasat báhcet. Muhtimat šaddet geafit ja gáhtavaččat, muhto leat goitge ain ruovttoeatnamiin. Ođđa duohtavuohta Tåssåsenis lea garas. Gáržžes eatnamat ja gazzat lahkalaga. Dávda leavvá. Bohccot hohkket giđđat go geahččalit jorggihit ruoktut. Eiseválddit bággejit njuovvat. Dán muttus vuollánan boazoeaiggádat eai šat nagot riidalit sin ášši váras.
Golbma jagi duomu maŋŋil eiseválddit fáhkka rievdadit oaivila. Dál bohccot galget leahkit Eajrras fas. Stuorra veagat ožžot ohcat lobi johtit dohko, muhto sii geat ovdal bákkuin sirdáhuvvojedje eai beasa ruovttoluotta.
BÁKKUIN SIRDON FJÄLLSJÖNAS
“Ja, eat mii ieža háliidan diehke johtit. Stáhta bággii mii gaikut juohke áidna visoža Käringsjönas maŋŋil go johttáimet. Leai bággu gáikut daid.” Čiegus informánta Käringsjönas/Fjällsjönas.
Galget gaikut olles gili! Dálut leat nu heajus muttus ja dárbbaha divvut daid. Ii leat áhpu divvut. Iežá giliin ruoŧa veagat ožžot luoikat ruđaid ođđa huksehusaide. Dat ii guoská sámiide dáppe. Fjällsjön lea ila gáidosis, dušše heastabálggis manná dohko. Sii leat guhká sávvan luotta dohko muhto gielda lohká dan eahperealisttalažžan. Orui álkibut ja hálbbibut sirdit 70 olbmo.
1953 eiseválddit lobidit ođđa gili albma smávva visožiiguin ja stuorra eatnamiid orohaga birra. Dál báŋkkut fáhkka fállet loanaid. Ii riekta dieđe gos dat ođđa gilli galgá leahkit. Sámiid mielas Brändåsen lea heivvolaš. Doppe bohccot guhtot doložiid rájis ja lea ávdin báiki. Muhto buondurat guovllus vuosttildit. Vurkejuvvon čállosiin moaitá balu goappaš beliin. Jurddaš jus sámit váldet min bargguid? Jus nuorat heitet bohccuiguin? Jurddaš jus sámenieiddat náitalit buonduriiguin?
Loahpa loahpas goitge huksehuvvo Brändåsenii. Muhto lohpiduvvon orohagat eai goassige šatta duohtan. Dan sajis ožžot barakkalágan visožiid geađgejulggiid nalde. Jiekŋagalbma jiellu bossu láhtteráguin ja máŋgasat skihppájit. Čáhci jikŋo lihttái ja buđehiid gesset dulljiid sisa gievkkansoffái vai eai billahuva. 1955 gielda dieđiha ahte visožat leat válbmasat… measta. Dat mii váilo lea čáhci, njielahat, albma guđjen, el-rávdnji ja ivdni visožiid olgoseinniin. Seammás bággejuvvojit gaikut sin boares dáluid. Fjällsjönas ii oktage oaččo orrut.
JÁVKKA DAHJE ŠATTA SUOHKANSÁPMELAŠ
“Gohččossunddit Dalarnas! Visot sámiid galgá čohkket ja vuodjelit eret dáppe sámieatnamii!”
Eananhearrá Danckwardt, 1729.
“Min máddariid máddarat leat dáppe riegádan ja gitta sin jápminbeivviide orrun dáppe, mii leimmet maid jáhkkán, ahte seamma Gonagaslaš árbmu ja friddjavuohta mii maid sáhttit oažžut”
Dalarasámit ánuhit Gonagas Fredrik I:s čállosis 1730.
“Dás mearraguoras mii leat riegádan ja dáppe mii háliidit jápmit.”
Linné gávnnada sámiiguin Jättendalas 1732.
“Mii leat dušše gieža dievddu visot seammá sogas. Nai buondurat […]háliidit ahte mii leat dáppe danin go eat váivvit sin gearjidemiin, muhto bohccuiguin ealihit iežaineamet.
Dalarasámit ánuhit Gonagas Fredrik I:s čállosis 1730.
Gonagas Fredrik I lea suhttan. Eai gávdno meahcieallit bivdit! Su olbmát sivahalle sámiid vuohčán visot. Eret sámiiguin! Gonagas háliida maid eanet eanandoalloeatnama, nu ožžo eanet vearu. Boazodoallu lea ovddas. Sámiid vuojehit duoddariid guvlui eanet lágaid bokte. Muhto buondurat dárbbahit sin máhtu. Sii leat čeahpes bivdit ja sii sáhttet goddit ja njuovvat, maid buondurat eai daga jus eat dárbbe. Sámit máhtte maid dálkkuhit ja ráhkadit reaidduid nugo báttiid ja goriid. Sii vuosttildit ovttas lágaid vuostá ja viimmat gonagas guldala buonduriid. Ámmátnamahus “Sockenlapp” ásahuvvo.
Dušše okta sámi veahka ožžo lobi gillái bisánit ja bargat. Muhto fertejit orrut ovtta sajis, mannat girkus ja eai oaččo mátkkoštit gosage. Iige johtit bohccuiguin šat. Gosa visot iežá sámit jávke ii vissásit dieđe. Sii jávket girkogirjjiin. Boares čállosiin sáhttá lohkat got sámit vuojahallo eret dahje aresterejuvvojit.
Suohkansámit čohkkájit girku maŋŋegeažis. Vázzet sisa gievkkana bokte. Orrut visožis veaháš gili dobbelis. Sin bálvalusaid ovddas máksá muhtimiin ruđain, muhtimiin biepmuin. Bargu árbejuvvo váhnemis mánnái, jus gilli mieđiha dasa. Son guhte bargá boastut bággehuvvo vuolgit. Suohkansámit eai goassige šatta albma oassi servodagas. Sii eai soaitte háliidit ge. Sii dávjá náitalit guhte guimmiin dahje iežá sámiiguin geat mannet meaddel. Sii masset giela dađi mielde ja heitet geavahit sámi biktaseaset. Gildojuvvon reaidu vurkejuvvo láhtti vuolde, easká 50 jagi maŋŋil gávdná meavrresgári čihkkojuvvon ovtta sin ávdin visožiin.
Mašiidnadahkkon báttit ja gorehat bohte giehtabarggu sadjái. Ámmát heaittihuvvo. Ii lean šat dárbu suohkansámiide.
OTNÁ RIIDDUT
”Mii leat álo leamaš buresboahtin dohko giliolbmuin. Mánnán mii šattaime bajás ovttas. Muhto ovtta geasis nubbái mii eat lean buresboahtimat šat. Giliolbmuin mii leimmet buresboahtimat muhto ii norgga eiseválddiin guhte oidne min vierisolmmožin.
– Per-Anders Nutti, Saarivuoma čearu ságadoalli lágamánnirievtti jearadeamis suoidnemánus 2020.
Ákkastallamat leat ovttageardánat, jurddašit goappešagat go čalmmit gávnnadit. Man dávjá sii leat gullan seammá ášši stáhta ovddasteddjiin? Diggelanjat lea oahppasat dál jahkelogiid maŋŋá. Juo go ledje nuorat digaštallui seammá ášši. Dalle Norgga alimus duopmostuollu mieđihii ahte čearus leai muhtin riekti guohtuneatnamiidda maid leat geavahan čuđit jagiid. Muhto ii ráffi bistán guhká, dušše njeallje jagi maŋŋil Norga fas gidde ráji. Vel otne riikkat eai sáhte soabadit goas ja gos bohccot galgetguohtut. Nággárit Saarivuopmi joatká rahčat. Eai gossige sáhte vuollánit.
Dálki ja ii makkárge oainnádat, biegga njurgo ja arvi cuggo nieraid. Got mii galgat geargat čohkket ealu? Dálki ii beroš beivviid. Divrras sáhkut vurdet daidda geat eai lihkustuva sirdit bohccuid rivttes guvlui, dan diehtit juo ovddibun. Dálbmá lea massán eatnamiid sihke norgga ja ruoŧa bealde. Jagis jahkái rahčet vuostebiggii. Ruoŧŧa joatká addit sin eatnamiid Norgii čearu miehtamahaga. Stáhta dubmehallo lobihis láhttemis 2019. Doaivu loktana.
Liksjoe diggerievttis áibmu lea moskus. Gasket bániid. Čalmmit bastilat. Dovddut eai gullo diehke. Gamus ilgadis dovdu.
Got ná ges šattai? Sámit sámiid vuostá. Mii visot diehtit ahte riidu ii leat min.
Vapstenášši lea issoras riidodilli. 2017 muhtimat dain boares Vapstensámiin stevdnejit daid sirdolaččaid geat ožžo boazodoallorivttiid guovllus. Diggeriekti mearrida 2020 ahte goappešiin lea seammá riekti boazodollui, bivdui ja guolásteapmái. Oalle eahpedábálaš, duopmustullu hán galgá muitalit geas lea riekta dahje boastut. Sii dubmehallojit juohkit goluid. Muhto diggeriekti barggai boastut ja duopmu fámuhuhttojuvvui. Ođđasit fas álgit.
OAPPÁT JA VIELLJÁT
”Jus lea veahášge doaivu álbmoga veahkehit vártnihisvuođas gos dál ellet de eai leat mearitge maid sáhttá bargat mánáide addit nu dearvvašlaš bajásgeassima go vejolaš”
– Dr. Kai Ludvigsen, dánska Rukes Ruossa. (Sitáhta Dr. Kai Ludvigsenas gean Dánská Rukses Ruossa sáddejedje Ruonáeatnamii)
”Mon lean leamaš oalle lihkuheapme olles eallima. Mii mánát lea čirron ollu ovttas.”
– Helene Thiessen
”Mu eadni guggii ja čilgii munnje, ’Don galggat vuolgit Danmárkui.’ Mon dadjen, Danmarki suugami?’ ’Lea riika guhkkin guhkkin eret’, eadni dajai. ’Muhto lea oalle čáppat, lea dego paradiisa”.
– Helen Thiessen
Mon lean gieža jahkásaš go boađán ruovttoluotta Kalaallit Nunaatai gávccinuppelot mánu maŋŋil. Mon viegan mu eatni sallii ja álggán muitalit visot maid lean vásihan. Mu eadni ii vástit. Son ii ipmir maid mon dajan. Mon in máhte inuihttagiela šat.
Unna nieiddaš ii oačču boahtit ruoktut. Muhto sirdojuvvo mánáidruktui gos fertejit ságastit dánskagiela. Váhnemat ožžot dušše boahtit guossin ovtta sotnabeaivvi juohke goalmmát mánu. Das son orru gávcci jagi. Son ii goassige dohkke dan go eadni sáddii su Köpenhámmanii, váikko son diehtá ahte ii lean válljejupmi. Suoládeapmi daid 22 mánáin 1951 lea gohččoduvvon ”dánska eksperimeanta”. Sihke Rukses Ruossa ja dánska stáhtaministtar leat šállošan sin issoras vuogi dánskkaiduhttit.
Duháhiid sullásaš muitalusat dáhpáhuvvet Australias nu maŋŋit go 1970-logus. Ovddasteaddjit eiseválddiin vižže iežas miela mielde mánáid ja bidje daid bargoviesuide dahje vilges veagaide. Okta nisson guhte háliida adopteret muitalii ahte son dušše manná ovddasteaddji lusa guhte lohká ahte son sáhttá oažžut Mrs J nuoramus bártni. ”Sus goitge leat golbma. Jus Mrs J vuosttilda de mii dušše uhkidit váldit visuid.”
Mánáid muitalusat sin ođđa eallimiid birra šaddá guohca leadjin garra bargguiguin, ruovttoháluin, givssidemiin, illástemiin ja seksualálaš veagalváldimiin. Ja nieiddat geat šaddet guođđit njuoratmánáset. Ii oktage dieđe gallis suoláduvvojit váhnemiin eret, muhto lohket gávdnot sullii 25 000-100 000 rimssaguvvon sielu.
Veagalváldimat leat dáhpáhuvvan issoras ollu balddonas vugiid mielde historjjás.
Vávnnaid gollan juvllat prearias. Váiban lávkkit, gorudat maid leat guođđán rupmašiid, gatnjalat gahččet domu geainnu nala amas eatnamiidda. The Trail of Tears, Gatnjaliid geaidnu, dulbmojuvvo vilges olbmáin geat rivvejedje eamiálbmogiid eatnamiid veahkaváldiin ja politihkain 1800-logus. Unnimus 60 000 olbmo davviamerihkás vuojehuvvojit eret. Duháhat jápme nealggis, dávddain ja váibadahttimis.
Olbmuid, ON:a Eamiálbmotjulggaštusa jelgii, ii sáhte bágget johtit sin miela vuostá. Rievttit eatnamiidda muddejuvvojit riikkaidgaskasaš lágain. Goitge bákkuin sirdet eamiálbmogiid vel otne nai.
Gáldut:
Giitu:
Översatt av:
Miliana Baer, Irene Partapuoli